Kõigepealt õpin huvi tundma ja märkama inimesi enda lähemas ümbruses, alles siis õpin ennast nägema

ÕPIN MÄRKAMA.

ÕPIN VAATLEMA .

ÕPIN KUULAMA.

ÕPIN HUVI TUNDMA.

ÕPIN HUVI VÄLJENDAMA.

ÕPIN NÄGEMA VÄIKSEID MUUTUSI.

ÕPIN RÕÕMUSTAMA NENDE ÜLE.

ÕPIN JAGAMA SEDA RÕÕMU.

Paralleelselt oma igapäeva elu ja kohustustega võtan endale ülesandeks märgata ja lähemalt vaadelda ühte konkreetset inimest teatud aja jooksul, näiteks oma töökaaslast. Huvi tunda tema vastu. Väljendada seda huvi. Märgata väikseid muutusi tema juures. Samastuda temaga. Näiteks iga päev kasvõi 10 minuti jooksul.

1

Algul puht väliselt:

  • kuidas ja kus ta ruumis liigub?
  • kellega suhtleb?
  • millest kõneleb tema kehakeel?
  • mis tal täna seljas on?
  • mis ehteid ta kannab?
  • missugune on tema soeng?

 

2

Seejärel jälgin, vaatlen tema tundeid ja meeleolusid, sisemaailma ning püüan sellega samastuda:

  • millises meeleolus ta täna on? kuidas sõnastaksin tema meeleolu?
  • kuidas väljenduvad tema meeleolud?
  • mis on tema tugevad küljed? iseloomuomadused?
  • mida ma imetlen tema juures?
  • missugune on tema kõnemaneer?​ kuipalju ta kõneleb?

​3

Püüan seda inimest, keda jälgin, võimalikult palju kuulata ja ise mitte vahele rääkida. Püüan teda suunata rohkem kõnelema mulle. Püüan ise olla samas võimalikult neutraalne ja anda temale võimaluse eneseväljenduseks.

 

4

Järgmisel päeval püüan vaadelda võibolla teist inimest.

Õpetajad võivad sama teha ühe oma õpilasega.

 

Kui olen õppinud huvi tundma ja märkama inimesi enda ümber ja neid lähemalt vaatlema, ales siis saab teha järgmise sammu:

ÕPIN MÄRKAMA/VAATLEMA ISEENNAST JA KÕRVALT NÄGEMA/KUULAMA ISEENNAST SAMAL MOEL JA SAMA NEUTRAALSELT

Teen midagi, toimetan oma igapäevaelu ja siis istun maha ehk "astun kõrvale" elukarussellist ja vaatlen iseennast (hetk tagasi):

1.samm

  • mida tegin? mida olen teinud?
  • korrastan mõtetes oma tehtud tegusid (kogu päeva kontekstis)

2.samm

​Nüüd püüan samamoodi vaadelda kõrvalt oma meeleolu ehk siis tundeid. Ja kuidas need meeleolud minus väljendusid (kõnes, liikumises).

3.samm

Täiustan oma vaatlusvõimet tehniliste võtetega, et teha seda veelgi teadlikumalt -  "hakkan mängima kaameraga" ehk siis olema "äratan endas" operaatori:

  • muudan vaatenurka enesevaatluseks
  • õpin "zoomima" - ehk siis üldplaan, kus olen kontekstis teistega, seejärel suur plaan, kus fookuses olen ainult mina, ülisuur plaan, kus on ainult mu nägu
  • pildi liikumise kiirus ehk siis muudan seda, peatan stopp!, panen pildi uuesti liikuma, nüüd juba ülikiiresti......  nüüd üliaeglaselt
  • muudan rakurssi - ülalt, alt, otse.....

 Kui selline enesevaatlus õnnestub juba, olen avastanud endas SISEMISE OPERAATORI.

Nüüd on õige aeg edasi minna ja eneselt küsida - aga kes on siis mu elu REŽISSÖÖR?