Ennast avastan/leian siis, kui suudan/tahan samastuda maailmaga enda ümber. Kui olen oma olemuse "välja valanud" ümbrusesse. "Ära andnud...."
Paradoksaalne, kas pole? Et just äraandmise hetkel saad kõik.
Seda samastumist ja olemuse "välja valamist" ja ära andmist saab õppida armastuse kaudu. Pühendumuse kaudu. Mingile tegevusele, teisele inimesele. Kui armastad nii tugevalt, et sa ei olegi enam nagu ise. Ise muutud väiksemaks ja vaiksemaks...... ja mitte enam nii oluliseks.... enda jaoks...
Enese leidmist toetab enesest loobumine....
Välismaailmast arusaamist õpetab omakorda sisemaailm.
Ennast tajun/kogen tänu välismaailmale.
Välismaailma mõistan/korrastan omakorda tänu sisemaailmale.
Sümbioos.
EELHARJUTUS 1 – väärtused, väärikus, väärilisus, austus
MIKS ON VAJA ENNE HARJUTAMIST EELHARJUTAMIST?
Enne harjutamist peaksin tähelepanu pöörama pinnasele, millel ma seisan. Oma suhtumistele, hoiakutele, tõekspidamistele, väärtustele, minapildile. Olema piisavalt küps, et vastata teatud küsimustele, mida esitan endale ise ja millele vastuse leian ka ainult iseendast. Selleks on vajalikud eelharjutused.
SAMM 1
Väärtusel, väärikusel, väärimisel, on mõõt. Mõõdupuu. Otsin seda.
Mida ise olen väärt, et väärida?
Mille poolest erinevad sõnad väärikus ja väärtus? Kas neil on sama tähendus?
Märkan, avastan, leian enda ümber väärikaid inimesi.
Näen neid. Kirjeldan neid. Austan neid. Õpin neilt. Väljendan seda austust...... võimalusel....
Püüan leida/sõnastada enda jaoks inimväärilist päeva ja elu, inimeseks olemise väärikust. Püüan selle kõigeni ulatuda...... Austust tunda/avaldada/avalduda selle suhtes.....
Keda, mida ma austan? Mille tõttu?
SAMM 2
Püüan ise väärikalt elada oma päeva. Oma elu. Olla väärikas. Teha endas pingutusi, et olla austamist väärt. Austuse vääriline.
