Ennast avastan/leian siis, kui suudan samastuda maailmaga enda ümber. Kui olen oma olemuse "välja valanud" oma ümbrusesse. Ära andnud....
Paradoksaalne, kas pole? Et just äraandmise hetkel saad kõik.
Seda samastumist ja olemuse "välja valamist" ja ära andmist saab õppida armastuse kaudu. Kui armastad nii tugevalt, et sa ei olegi enam ise. Vaid tema. Kui hingad nagu tema, mõtled nagu tema, tunned nagu tema. Ja ise muutud väiksemaks ja väiksemaks ja vaiksemaks...... ja mitte enam nii oluliseks.... enda jaoks... maailma jaoks...
Enese leidmist toetab nö enesest loobumine.... (paradoks)
Välismaailmast arusaamist õpetab omakorda sisemaailm.
Ennast tajun - kogen tänu välismaailmale.
Välismaailma mõistan/korrastan omakorda tänu sisemaailmale.
Sümbioos.
EELHARJUTUS 1 – väärikus, väärilisus, austus
MIKS ON VAJA ENNE HARJUTAMIST EELHARJUTAMIST?
Enne harjutamist peaksin tähelepanu pöörama pinnasele, millel ma seisan. Oma suhtumistele, hoiakutele, tõekspidamistele, minapildile. Vastama teatud küsimustele, mida esitan endale ise ja millele vastuse leian ainult iseendast. Selleks on vajalikud eelharjutused.
SAMM 1
Väärikusel, väärimisel, inimväärikusel ja väärilisusel on mõõt. Mõõdupuu. Otsin seda.
Mille poolest erinevad sõnad väärikus ja väärilisus? Kas neil on sama tähendus?
Märkan, avastan, leian enda ümber väärikaid inimesi.
Vaatlen neid. Austan neid. Õpin neilt. Väljendan seda austust...... võimalusel....
Püüan leida/sõnastada enda jaoks väärikust, väärilisust, inimväärilist päeva ja elu, inimeseks olemise väärikust. Püüan selle kõigeni ulatuda...... Austust tunda/avaldada selle suhtes.....
Keda, mida ma austan? Mille tõttu?
SAMM 2
Püüan ise vääriliselt elada oma päeva. Oma elu. Olla väärikas. Teha pingutusi, et olla austamist väärt. Austuse vääriline.
Mida võiks tähendada inimvääriliselt minu enda puhul? Sõnastan seda enese jaoks.
