HARJUTUS 1 - püüan korrastada oma siseilma.
Kas minu elu elamisel on ka suund? Ja kas seda suunda võin ka ise juhtida? Või elu ikka juhib mind? Kuidas ja mis suunas võiksin oma eluratast ise liikuma panna? Ja seda suunda ka vajadusel muuta. Mis/kes seda minu elu ikkagi "liigutab"?
Mis on minu elu suuna allikaks? Mõõduks? Lähtepunktiks....? Ja kui palju on minus jõudu seda suunda ise leida ja seda kurssi püsivalt hoida? Kas VAATAME, kuidas läheb? Või KUIDAS MA TAHAN, et läheb? Ja kas mul on siis piisavalt ka jõudu selleks, et ise tahta, kuidas läheb. Ja et nii lähekski.
Minu siseilmal on kolm osa, nagu taburetil on kolm jalga, ja istuda sellel taburetil saab ikka siis, kui need kolm jalga (teadmised, oskused ja mina-areng) on enamvähem ühepikkused.
Teadmisi on lihtne saada ja omandada, oskusi peab aga harjutama pikka aega..... suhtumisi, väärtushinnanguid ja hoiakuid, vaatenurka elule saab aga muuta vaid treenides ja harjutades. Kui ise tahta.
Harjutamine ise võiks olla selline (Rudolf Steineri antud soovituste põhjal ümbersõnastatult):
1.NÄDAL
- TERVES KEHAS TERVE VAIM. Järgin terveid eluviise (uni, toitumine, liikumine, hügieen) ja kontrollin/hoidun oma sisemaailmas osavõtmatusest, sõltuvusest, ohjeldamatusest. Mis ja kas on minus osavõtmatus? Sõltuvus? Millest, kellest? Ohjeldamatus. Mille suhtes? Mil määral need minu puhul avalduvad. Mis on terve vaim? Mis võiks olla vaim minu puhul?
2.NÄDAL
- KÕIK ALGAB MINUST. Aga mina ei ole maailma naba. Olen osa ühest suurest tervikust enda ümber. Teen esimese sammu, et luua suhteid ja neid säilitada. Rahulolematu olen kõigepealt enda vastu, alles siis teiste vastu. Püüan esimesena järele anda, leppida. Teha ise midagi, mis viib mind minu ümbrusega kooskõlla ja harmooniasse. Mitte ei oota seda teistelt. Ise alustada midagi, ise teha konkreetseid samme. Mitte viriseda. Mitte oodata kogu aeg teistelt midagi.
3.NÄDAL
- MINU MÕTTED JA TUNDED ON SAMA REAALSED JA OLULISED KUI MINU TEOD. Teod on ju näha! Tundeid ja mõtteid eriti mitte. Vähemalt tundub nii, et need polegi reaalsed. Võin mõelda üht, tunda teist ja teha üldse kolmandat. Nagu luik, haug ja vähk. Kas on aga mõeldav siin leida kooskõla? Kas on mõeldav end "kokku korjata" nagu nööridest lahti lastud marionettnuku? Tegelen sellega iseendas. Mõtlemiseks ja oma meeleolude jälgimiseks/kontrollimiseks leian aega. Et elust "kõrvale astuda" ja oma mõtteid kujundada. Ma ei upu oma valu sisse. Ma ei upu ka oma rõõmu sisse. Hoian distantsi oma mõtetega ja tundmustega. Minu sisemaailm on sama tegelik kui maailm minu ümber. Kas ikka on? Kas ühel hetkel on?
4.NÄDAL
- USALDAN OMA SISEMIST HÄÄLT. Kas minus on peidus veel kedagi/midagi? Ise? Self? Kes? Kus? Kuidas teda nimetada? Mis on tema nimi? Kas ta on päriselt? Kalevipojas on üks tegelane siil, kes õpetab Kalevipoega -"Serviti! Serviti! " Muinasjutus Vaeslaps ja talutüdruk on üks hiireke, kes annab tarka nõu - "Üksiti! Üksiti, õeke!" Otsin, õpin leidma ja usaldama oma sisemist häält. Kahestun teadlikult iseendas teatud konkreetsetes elusituatsioonides ja probleemide lahendamisel. Olen teadlik, et kahestumise tagajärjel võib tekkida minus sisemine konflikt, dilemma - keda kuulata? Mis on "rohkem" tegelikult? Ja siis.......mingil hetkel pean astuma samme, mis ei pruugi enam olla kooskõlas minu ümbrusega. Mis võivad olla ümbruse/suhete jaoks isegi dekonstruktiivsed. Ometigi tuleb need sammud mul astuda. Miks? Sest minus elav mina on tõelisem kui väline mina. Usaldan oma sisemist häält.
5.NÄDAL
- OTSIN PÄRIS ELU. Suudan siduda, tahan siduda end "päris"eluga. Armastan elu enda ümber. Mitte ei põgene oma elu eest virtuaalmaailmadesse, näivmaailmadesse, internetiavarustesse. Aga mis on "päris elu"? Eelkõige loodus ja inimsuhted. Aastaajad. Puhas õhk ja vesi. Tuul ja päike. Loomad ja lilled ja kasvamine. Kogukonnad. Sünergia inimeste vahel. Suutlikkus ja tahe armastada elu läbi oma tegemiste. See kõik ei ole praegusel ajal enam iseenesest nagu kunagi oli. See kõik ei ole enam paratamatus. See kõik on tänapäeval igatsus, otsimine, teadlik otsustamine, vaba valik ja pingutus. Valikud eeldavad otsuseid ja iga otsus on jõud, mis nõuab ka püsivust.
6.NÄDAL
- OLEN TÄNULIK. Suudan tunda tänu, olla tänulik. Rõõm ja tänu on omavahel seotud. Elurõõm ja tänulikkus selle rõõmu eest kuuluvad kokku. Mis olid minu tänase päeva rõõmud? Märkasin ma neid? Oskan ja tahan ma olla ka tänulik selle eest? Tänutunne muudab mu tasasemaks ja vastuvõtlikumaks.
7.NÄDAL
- Liidan tervikuks 6 eelmisel nädalal õpitud elu põhimõtted, suhtumised hoiakud
