HARJUTUS 8 - maailma loomine
On 2 võimalust:
- elada rohkem sisemaailmast /sisemusest/iseendast/ lähtuvalt, olles vaba ....või
- elada rohkem välismaailmast/karussellist lähtuvalt, olles mittevaba
Väline elu (karussell) killustab ja lõhestab inimesi.
Mind.
Sisemaailm loob.
Elustab.
Kuidas siis elada oma sisemusest/iseendast lähtuvalt?
Selleks on 2 sammu:
- tõmbuda aegajalt ja teadlikult ja selge mõistusega välisest elust tagasi nagu tigu oma kotta
- pühenduda vähemalt 5-60 min iga päev ainult oma sisemaailmast tulenevale, mis ei ole seotud välise maailmaga (karusselliga)
MILLELE MA NÜÜD SIIS PÜHENDUN? Mida ma teen selles "kojas" nagu tigu? Lakun oma haavu? Põen seal? Filosofeerin? Põgenen oma unistuste maailma "pärismaailma" eest?
EI.
Sisenen ühte täiesti uude terviklikku maailma, mille loon ise. Algusest lõpuni.
Loon, asutan ühe täiesti uue Maailma.
Oma planeedi.
Ja see ei ole põgenemine unistuste maailma, vaid loon maailma, mille täielik peremees olen ma ise.
See on tugevaks saamine.
See on nagu telefoniäpp.
Klikin selle peale ja alguses on MITTEMIDAGI.
On täielik tühjus ja vaikus.
Piimtühjus.
Piimvaikus.
Elus tühjus.
Elus vaikus.
Elutühjus, eluvaikus.
Ja nüüd hakkan looma:
..........
Alguses oli mittemidagi.
Ja mittemidagi olingi Mina
Seesama ma algul olingi.
Sellesse mittemidagisse hakkan nüüd looma:
Mägesid ja päikesetõusu ja metsade rohelust ja tuulekohinat.
Teekannu kohinat sügavas öös.
See on nagu põllu harimine iseendas.
Kraavide kuivendamine iseendas.
Tammsaare Tõde ja õigus.
Iseendas.
Aga sissepoole iseennast.
Mitte väljapoole.
Kõik asjad sellel planeedil on Minust sündinud.
Ja ilma minuta, minu kontrollita, ei ole midagi sündinud sellesse maailma.
Iga väiksemgi samm on kontrollitud. Teada.
Iga väiksemgi detail on minu loodud.
Vaatan vasakule ja ma tean täpselt, mis seal on.
Vaatan paremale ja ma tean täpselt, mis seal on.
Ja lähen otse ja ma tean, kuhu ma lähen.
Ma ise lõin enda sees selle maailma.
Ühe elu.
Ja see elu on mu maailma valgus.
Ja see valgus paistab ka karusselli.
Välisesse maailma.
Ja karussell ei ole seda omaks võtnud.
Ja see polegi tähtis. See karussell. Ja see, kas ta võtab seda omaks.
Või keegi teine.
MIS SEE KÕIK NÜÜD SIIS ON?
See ongi mõtete kontroll.
Oma mõtete peremees olemine.
Peremeheks saamine.
Ja sellele kõigele ka tähenduse andmine.
Mitte põgenemine.
Asja iva ei ole mitte selles loodud maailmas endas.
Vaid suutlkkuses seda luua.
Sellest loodud maailmast saab VASTUKAAL sellele karusselli-maailmale.
Selles enda loodud maailmas saab olema tugev KESKPUNKT, et elada ka oma välist elu kindlamini ja väärikamalt.
Inimese vääriliselt.
Ma ei ole enam nüüd elu mängukann.
Olen iseendaks saanud.
Ja kui niimoodi harjutada ja harjutada,
päevast päeva
aastast aastasse
siis ühel päeval mina enam ei ärata seda maailma
vaid see loodud maailm äratab mind
siis mina enam ei loo seda maailma
vaid see maailm loob mind
ja annab nime
nii uskumatu kui ka see pole
