MEIE OLEME
Ervin Laanvee, s.1962
HARIDUS
Tallinna Pedagoogikaülikool 1984
Helsinki Snellman Korkeakoulu yleisopintovuosi 1991
Tartu Ülikool, filosoofiateaduskonna pedagoogika magistriõpe 1995-1998
Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Täiskasvanute koolituse metoodika ja didaktika 1999
Tallinna Pedagoogikaülikool, koolijuhtimine 2001
Tartu Ülikool, Õpetamine kõrgkoolis 2001
Tallinna Pedagoogikaülikool, pedagoogikamagister 2003
Tartu Ülikooli Eetikakeskuse väärtusarenduse koolitajate programm I ja II 2011-2012
TÖÖKÄIK
Alates 2006 Logoserv Koolituse asutaja, pidaja, koolitaja, treener
1999-2006 Tallinna Pedagoogikaülikooli Täiendõppekeskus, metoodikakabineti juhataja, koolitusjuht, õpetajakoolituse täiendõppe lektor
1992-1999 Lohusalu Lasteaed-Algkooli klassiõpetaja
1984-1992 Valtu Põhikool, 5.-9.klassi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Iga õpilane on individuaalsus. Õpetajatena peame arvestama iga lapse individuaalsete vajadustega ja iseärasustega. Sellest punktist algab meie tegevus, mis on suunatud õppija arengu toetamisele. Aga õpetaja? Aga mina? Kas õpetaja on ka individuaalsus? Ja kas see on nii, et eile ei olnud ja täna oleme, või on see pigem protsess? Kas võiks rääkida iga õpetaja individualiseerumisest kui protsessist? Kui jah, siis mida see endaga kaasa toob konkreetsesse kooli/lasteaeda?
Kui iga õpetaja on individuaalsus mõtete tasandil, siis sellega oleme ehk harjunud, kui aga individualiseerumine ulatub juba tundmuste ja emotsioonide tasandile, siis kuidas see igapäevaelus väljendub? Mida see endaga kaasa toob? Mida see kaasa toob inimestevahelistesse suhetesse?
Väärtusarendus ja väärtuskasvatus on seotud inimestevaheliste suhetega, suhtlemisoskusega, emotsioonidega ja suhete "hooldamisega". Väärtusarenduse peamiseks mõõdikuks pean meeleolu. Mitte, et MIDA me teeme, vaid KUIDAS me teeme?
Väärtusarendus ja -kasvatus on seotud õpetaja enda hoiakute, suhtumiste ja väärtushinnangutega, selle kõige teadvustamisega ja vajadusel muutmisega. Õpetaja suhtumisega iseendasse. Ja teiseltpoolt suhtumisega õpetajasse. Oleme harjunud rääkima õpi- ja kasvukeskkonnast ja selle loomisest. Aga õpetaja töökeskkond? Aga arengukeskkond õpetajale, et õpetaja saaks õppida ja kasvada koos oma õpilastega?
Iga õpetaja, koolijuht võib luua oma kooli. Erahariduses muutub professionaalne vastutus aga märkimisväärselt, selgemaks saavad sihid ja muutmist/muutumist vajavad üksikasjad. Erakool peabki olema hea kool, et elus olla, et elus püsida.