Ennast avastan siis, kui suudan samastuda maailmaga enda ümber. Kui olen oma olemuse   "välja valanud" oma ümbrusesse. Ära andnud....

Paradoksaalne, kas pole?

Sisemaailma tundmist õpetab välismaailm.

Enese leidmist toetab enesest loobumine....

Välismaailmast arusaamist õpetab omakorda sisemaailm.

Ennast tajun-kogen tänu välismaailmale.

Välismaailma mõistan/korrastan omakorda tänu sisemaailmale.

 

EELHARJUTUS 1 – väärikus, väärilisus, austus

Enne harjutamist peaksin tähelepanu pöörama pinnasele, millel ma seisan. Oma suhtumistele, hoiakutele, tõekspidamistele, eetilisele minapildile. Vastama teatud küsimustele, mida esitan endale ise ja millele vastuse leian iseendast. Selleks on vajalikud eelharjutused.

 

SAMM 1

Väärikusel, inimväärikusel ja väärilisusel on mõõt. Mõõdupuu. Otsin seda.

Mille poolest erinevad sõnad väärikus ja väärilisus? Kas neil on sama tähendus?

Märkan, leian enda ümber väärikaid inimesi.

Vaatlen neid. Austan neid. Väljendan seda austust...... võimalusel....

Püüan leida/sõnastada enda jaoks väärikust, väärilisust, inimväärilist päeva ja elu, inimeseks olemise väärikust. Püüan selle kõigeni ulatuda...... Austust tunda/avaldada selle suhtes.....

Kas ja kuidas kummardus ja kummardamine on seotud austusega?

Keda, mida ma austan? Mille tõttu?

 

SAMM 2

Püüan ise vääriliselt elada oma päeva. Oma elu. Olla väärikas. Teha pingutusi, et olla austamist väärt. Austuse vääriline.

Mida võiks tähendada inimvääriliselt minu enda puhul? Sõnastan seda enese jaoks.